Juba mõnda aega tagasi kutsus Kolu Küla Selts ellu Targa Talu Õpitoad, mille eesmärk on seltsi liikmeid ja teisi ümberkaudseid inimesi harida erinevatel maa-eluga kaasas käivatel teemadel. Jaanuarikuus kohtusid Kolukad ja sõbrad Kolu Küla Köögi teisel korrusel, et saada sotti jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise teemal. Meid olid juba pikemat aega vaevanud küsimused, missugune prügi liigitub pakendi alla, mida tohib põletada ja mida mitte ja mis kõige kirgikütvam – kuidas selle kompostihunnikuga siis ikkagi on? Tohib? Ei tohi?
Kõiges selles oli lahkesti nõus tulema selgust tooma Katre Kivisaar, kes täna küll igapäevaselt enam jäätmekäitlusega seotud pole, kuid kel on Tallinna Jäätmekeskuses töötamisest kogutud suur kogemustepagas, palju värvikaid näiteid ja selgitusi. Tõdesime, et ega tublisti sorteerival maa-inimesel ju segaolme-jäätmeid hirmus palju ei tekigi ning suurem tüli on just pakendiprügiga. Siin tõi koolitaja Katre välja olulise vaatepunkti – peaksime püüdma just selle poole, et pakendeid, mida prügisse visata üldse nii palju koju ei satuks, tegema jätkusuutlikumaid valikuid juba kaupluses ning vältima mitmekordselt ja ebamõistlikult pakendatud tooteid.
Prügiteemad kütavad aeg-ajalt kirgi ka kohalikes sotsiaalmeedia gruppides ning meilgi Kolu külas on oma prügiprobleem. Nimelt võimaldas omavalitsus meie bussijaamadesse prügikastid klausliga, et neid tuleb tühjendada külainimestel endil. Seni ongi külavanem ja veel mõned teised tublid inimesed seda korralikult teinud. Seejuures on ta märgatud, et keegi kasutab süstemaatiliselt bussijaama üpris väikest prügikasti oma koduse pakendiprügi jaoks. Nii ei peaks see aga olema! Bussijaama prügikast on ikka kommipaberi, vana bussipileti, banaanikoore ja tühjaks saanud kohvitopsi (eelistagem korduvkasutatavaid, eksju!) jaoks, aga mitte kellegi koduse prügi jaoks. Olgu siinkohal öeldud, et Kolu Küla Köögi juures on pakendiprügi konteiner kenasti olemas ja ootab kasutajaid!
Sandra Nikitin